Õmmeldud pinal

Koos kooli algusega tekkis vajadus ühe pisemat sorti pinali jaoks.
Pinalis läks sõjaks. Värvipliiatsid tahtsid omaette olla. Ei sobinud neile koos vildikatega, kitsaks läks üheskoos. Teadagi, vildikad on natuke kopsakamad ja korkidega. Ja nii mõnigi teravam pliiats ei soovinud sellistega koos oma aega veeta. Tihtilugu jäeti paar vildikat luku taha, või unustati hoopis maha või laual alla, kui nad õigel ajal kohal ei olnud.
Rahu kirjutuslauale tõi uus pinal. Spetsiaalselt ainult värvipliiatsitele.

Pinalis läks käiku jupike teksapükstest ja voodriks tükike minu pluusist.
Õmblemisel kasutasin Sillulullu juhendit.