Elas kord seitsme maa ja mere taga üks kott, kes nägi välja selline. Valge klapiga, must õlakott. Tema teised õed-vennad olid ilusad värvilised, mustrilised, moodsad ja popid. Aga sellist igavat must-valget kotti ei tahtnud keegi. Kõik kiusad ja norisid teda tema ilmetu välimuse pärast.
Kott oli selle kõige tõttu väga õnnetu ja läks laia maailma õnne otsima.
Ühel ilusal päeval nägi üks poiss seda kotti, võttis ta kaasa ja näitas oma emale. Tema ema oli isetegija. Õnneks oli emal palju värve ja pintsleid. Poiss palus emal kotile mustreid ja värve lisada. Ema töötas ööd ja päevad, kuni sai lõpuks valmis sellise koti. Kott oli väga õnnelik, poiss oli väga õnnelik. Ja nii elavad nad õnnelikult koos tänapäevani.
Oi, kuidas mulle meeldivad õnnelikud lõpud !
Vau, väga vahva kott! Ka minu poistele meeldiks :)
VastaKustuta