Kaart juubeliks

Veebruari lõpus käisime perega juubelil, sünnipäevalaps sai 90. Sellist suurt numbrit ei tule just tihti ette. Pidu oli lahe, laulu ja elava muusikaga, pika laua taga, süldi ja rosinakringliga, ikka nagu vanadel headel aegadel :)
Kaardi tegin rahataskuga, kaasa ostsime samasugused tumepunased roosid nagu kaardil.

Õnne ja tervist !

Pitslinad

Kootud pitslinad, järjekordne tellimustöö. Eelmiseid võib vaadata siit.  Suuruse poolest samad, mis eelnevadki. Mustrid leitud netist.

Need uhked lõhnaküünlad on pärit H&M-st. Praegu vaatasin, et  neid netipoes enam saadaval ei ole. Aga väga lahedad sisustuselemendid.

Leivatort vabariigi sünnipäevaks

Soolaseid torte teen harva, aga teadagi, vahest ju tahaks. Sel korral tegin kiludega. Retsept ja juhised on siit. 
Muutsin niipalju, et leiba ei pudistanud ega praadinud. Leivaviilud ladusin niisama kihiti, vahele väiksemaks hakitud kilud ja kodujuustu-koore-majoneesi-muna segu. Väga hea tort sai!

Palju õnne kallis kodumaa!

Eile sõime komme, täna sööme komme ...

... kas ka homseks jagub? Ei tea!

Eilse sõbrapäeva puhul tegin komme. Niisama endale maiustamiseks ja sõpradele kinkimiseks.
Panen siia lühikese valmistamisõpetuse, kuigi ega seal pikka õpetust ei olegi :)

Vaja läheb:

• valmis kohupiimakooki, mina kasutasin Prantsuse kohupiimakooki
• 150 gr marmelaadi nt sellist
• 50 gr šokolaadi, nt Anneke
• 200 gr šokolaadi kommide katmiseks, Kalevi oma

Kook hakkida peeneks pudiks ja siis kätega mudida/sõtkuda/segada kuni on ühtlane taignalaadne mass.
Sisse segada tükeldatud marmelaad ja Annekese šokolaad.  Nüüd veeretada antud segust pallikesed. Pallikesed võib mõneks ajaks külmkappi panna.
Šokolaad sulatada vesivannil, ja siis pole muud kui pallid sisse kasta ja küpsetuspaberile tahenema asetada.
Kaunistada kohe oma soovi järgi, mina kasutasin pähklipuru ja apelsinikoort.  Kui kommid kaunid, siis võiks nad uuesti külma asetada, et šokolaad kivistuks :)

Suu magusaks!

Sai pisut küpsetatud

Sotšnikud  ....  mu lemmikud ....tegelikult meeldivad mulle igasugu kohupiimaga pirukad ja koogid.
Poest olen neid ka vahel ostnud, aga suht alati ka pettunud, sest seda kohupiima on seal väga vähe.
Aga neid tegin eile esmakordselt, kohupiima panin ikka isuga ja tulemus on väga maitsev.
Retsepti leidsin pagarisaate Irma blogist.

Klaas külma piima või hoopis hommikukohvi kõrvale...
Neid teen ma kindlasti veel!

Lepatriinud ründavad

Nagu lubatud sai, nii saigi valmis veel üks album lasteaialapsele.

Jah, mina olen selline tüüp, kes armastab pilte paberkandjal albumitest vaadata. Tundub, et see tegevus on ka lastele üle kandunud, tihtilugu otsitakse kummutisahtlist vanad albumid välja.

Seekordne album on jaapani köites ja ikka jälle a´4 mõõdus.

Sisse, piltide kõrvale oli plaan veel erinevaid lepatriinudega kleepse lisada.

Lauaorganisaator

Uhh, kole sõna. Samas, ei ole tema kohta ka paremat eestikeelset sõna. On ta ju midagi enamat kui pliiatsitops. Kes oskab ta kohta head sõna öelda, andke aga kommentaaridesse teada :)

Antud organisaatori töötuba toimus juba detsembris, aga seal jäid topsid pooleli. Väga ajamahukas töö. Kõigepealt teed papist toorikud valmis, siis katad paberiga/tapeediga ja lõppeks veel ilupaberiga.
Töötoa juhendajaks Mari Jundas.

Ja nii juhtub siis, kui emme vahepeal ära käib.

Õlakott

Elas kord seitsme maa ja mere taga üks kott, kes nägi välja selline. Valge klapiga, must õlakott. Tema teised õed-vennad olid ilusad värvilised, mustrilised, moodsad ja popid. Aga sellist igavat must-valget kotti ei tahtnud keegi. Kõik kiusad ja norisid teda tema ilmetu välimuse pärast.
Kott oli selle kõige tõttu väga õnnetu ja läks laia maailma õnne otsima.

Ühel ilusal päeval nägi üks poiss seda kotti, võttis ta kaasa ja näitas oma emale. Tema ema oli isetegija. Õnneks oli emal palju värve ja pintsleid. Poiss palus emal kotile mustreid ja värve lisada. Ema töötas ööd ja päevad, kuni sai lõpuks valmis sellise koti. Kott oli väga õnnelik, poiss oli väga õnnelik. Ja  nii elavad nad õnnelikult koos tänapäevani.

 

Oi, kuidas mulle meeldivad õnnelikud lõpud !

Keraamika

Aasta lõpus käisin veel keraamika töötoas. Saviga olen enne seda ühel korral kokku puutunud. Esimese korra tulemused ei kannata eetrivalgust.
Seekordsed tulemused julgen siiski avaldada. Tegu siis piparkoogivormidega tehtud südametega, millest pidid tegelikult saama kuuseehted. Aga said hoopis seinakaunistused. Minu roosi-romantilisse magamistuppa ideaalsed...

Olge armsad!

2017